Plaanid ja tegelikkus

            Lihased vaikselt taastumas, on käimas tavaline töönädal. Alustasime lastekodudes uue teema õpetamisega – jäätmed ja taaskasutus. Esialgu oli tegelikult plaan sellel korral taimi istutada, aga kuna nende hankimine on piiratud rahaliste võimaluste tõttu kaunis piiratud, lükkasime selle järgmisesse korda.

            Täna käisime Roots4Kids’is. Esialgne kava nägi ette, et kõigepealt meenutame lastega, millest eelmine kord rääkisime (vee teema), samal ajal teine peidab kuus plastpudelit aeda või majja, millest pärast meisterdame. Siis laseme neil väikest aaretejahti pudelitele teha. Seejärel küsime ja räägime, mis on prügi, kust see tuleb, millised erinevad prügid on olemas. Kuhu prügi nende arvates läheb (arvutis ka pildid prügimägedest ja põletamisest). Siis räägime plastikust, palju nemad seda üldse kasutavad (lastekodu sisustuse näitel jms), mis on plastiku head ja halvad omadused. Edasi plaanisime rääkida elevant Edgari loo taaskasutamisest ning seda teemat lastega arutada. Lõpuks pudelid n-ö taaskasutada, neist potid teha ja sinna maisi ning ube istutada – ja miks mitte pärast need alged istutamisnädala raames ka õues mulda panna. Ilusa ilma korral tahtsime ka õues väike jalutuskäik teha, prügi korjata ja siis teha väikene katse erinevat sorti prügiga – kaua selle lagunemine looduses aega võtab. Vahele väiksed laulud ja mängud. Hea plaan igatahes!

            Bonakanda külla jõudes võtsime suuna lastekodule, kuid õige pea tulid lapsed meile vastu. Läksid raadiojaama õpikutele järgi (8. sept algab kool). Tore oli näha, kui rõõmsad nad olid meid nähes ja kohe kallistama tormasid. Jätsime nad õpikuid ootama ja läksime ise lastekodusse (mina pääris aeglaselt, sest tee oli mäest alla ja see valmistab mulle veel tsipa raskuseid). Valmistasime ruumi ette, lauad kokku, tahvel, pudelid peitu jms.

            Varsti olidki lapsed platsis. Õigemini tilkusid ükshaaval kohale. Siblimine-sablimine. Selgus, et raamatuid nad ei saanudki ja lähevad kahe tunni pärast tagasi. Okei, teeme käppelt. Vihma nagunii sajab ladinal, nii et jalutuskäiku teha ei saa. Siis veel oli neli last puudu, kes tegid süüa ja pidid kohe tulema. Ootasime, ajasime juttu. Ei tule kedagi, lapsed muutuvad veitsa rahutuks juba. Heaküll, alustame. Aga siis astub juhataja (vist) ligi ja ütleb, et me ikka teised ka ära ootaks. No kui nii siis nii, aga poolteist tundi ainult alles veel. Siis lähevad teised lapsed ära, neil nüüd vaja süüa aidata teha ja omad kohustused (kes koorib plantaine, kes peseb riisi jms). Lapsed tulevad ja lähevad. Otsustame, et püüame ikka alustada. Teeme pudelijahi, neli last neljateistkümnest võtab osa (kaks tüdrukut tegid patsi teineteisele, Etiennil kõht valutas ja istus lihtsalt kõrval ning teised tegid süüa). Kuus pudelit leitud. Väga hea!

            Räägime eelmisest korrast – kaks vanemat poissi (Junior ja Joel räägivad natukene), lisab ka Larey. Veetsükkel, reostuse põhjused ja tagajärjed jms. Täitsa hea, oleks, et teised ka kuuleks. Räägime prügist, selle tekkimisest, alles on neli last, kellest kaks räägivad ja kuulavad – Junior ja Joel. Okei, parem ikka kui mitte midagi. Näitan sülearvutist (Nortal!!) prügilaid, korra on kuus-seitse last köögist tagasi, kõik vaatavad (loodavad ilmselt arvutimänge). Ent kui läpaka sulgen, haihtuvad ka lapsed.

            Jõuame plastiku plusside miinusteni nende kahega, kui Junior ka ära minema peab. Vahepeal on küll jälle mõni teine tagasi tulnud, aga too ei tea üldse, millest jutt käib. Eeh.. Mida teha? Okei, pole mõttet praegu edasi rapsida, selgub, et enne ühte veel nad hakkavad sööma ka. Mõtleme, et teeme minekut ja tuleme laupäeval tagasi (üleüldse kooliajal tuleb laupäeviti käima hakata). Lapsed ei taha, et me läheks, lubavad meile süüa anda ja enda voodisse magama minna, et me vaid jääksime.

            Okei, jääme veits veel, et tulek täiesti mõttetu poleks, räägime niisama teemadel, teen mustkunsti ja chillime. Varsti annab vihm järgi ja otsustame vaba akent külasse minekuks kasutada, et takso leida. Lapsed (need, vähesed, kes tegevuses polnud) jätavad kenasti hüvasti.

            Igastahes, võtsime oma pudelid ka kaasa, väärt kraam, saab kuskil mujal kasutada. Loll tunne natukene, et tühikäik, loodame, et laupäeval on lastel rohkem aega.

            Pudelitega veel seda, et.. kuigi meie jaoks tundub pudelite pooleks lõikamine ja pottide tegemine normaalse taaskasutusena, siis lapsed tahtsid neid pigem kasutada selleks, et kooli vett kaasa võtta. Mõttekoht meile!

            Hommikul, kui kriiti ostma läksin, sattusin poes teleka peale, mis üllataval kombel näitas CNN-i. Pealkirjast ("Ukraine Russia cease fire") veel rohkem köitis mu tähelepanu reportaaži andva reporteri tasutahooned. Tuttav reljeef, kirikutornid, majad... oh jummel, Tallinn :). Kilkasin poeomanikule ka, et vahivahi, minu kodu, minu kodu!! Too ei saanud küll suurt midagi aru, aga minul oli terve hommik mõnusas olekus. Kuni muidugi nurjunud lastekoduretkeni.