Müttasime täna Sarah ja Ebangaga veits ringi. See tähendab, esialgu taksoga Bakangosse (küla Buea linnast 15 minta autosõitu) 250 sefa eest. Siis sealt 15 minta mäest alla ja leidsimegi ennast Roots4Kids-i lastekodust. Koht oli natukene tuttav ja isegi klišeelik, maja valvas üks Mr. George (vist) ja lapsed tagusid tühja jalgpalli, väravateks kivid.
Astusime aiast sisse, tutvustasime endid ja kohe juhatati meid maja keskel asuvasse hiiiglaslikku tuppa, mis täitis kõiki vajalikke funktsioone – söögituba, magamistuba, puhketuba jms. Lapsed kutsuti meiega ringis istuma ja kõik ütlesid muudkui welcome!. Tutvustasime ennast Ebanga eestvedamisel. Püüdsin olla chill ja sõbralik, aga samas tuksus alateadvuses ebamugav tunne tüüpilisest olukorrast – valged vabatahtlikud tulevad lastekodusse. Sarah silmad särasid, lapsed olid nagu lapsed ikka. Pikk sissejuhatus keskkonnast ja Green Cameroonist oli nende jaoks igav, pigem olid nad seal lihtsalt sellepärast, et võõrad neid vaatama olid tulnud. Tegime väikse tutvumisringi, kus saime teada üksteise nimed (mille ma ka suht koheselt unustasin) ja siis uuris Ebanga laste käest, mis taimi neile istutada meeldib. Igasugu maisid ja lilled käisid läbi, osad lapsed haihtusid vaikselt minema. Minu kõrval istuv kutt, kelle nimi mul veel kümme minutit tagasi meeles oli, hakkas minuga tutvust sobitama. Ma oletan, et ta oli umbes kümneaastane, kuigi kohalike elanike vanuste oletamisega võib marudalt puusse panna. Igaljuhul, väga jutukas ta ei olnud, aga tasapisi toetas pea õlale ja pani käe ümber. Julgust kogudes hakkas mu juukseid katsuma – sirged ja pehmed. Mina tema omi katsuda ei julgenud, sest Gleni seminaril öeldi, et olgu mustanahaliste juuksed nii huvitavad kui tahes, on ebaviisakas paluda neid katsuda (kuigi ma täiega tahaks). Igastahes, kutt siis sasis huviga mu juukseid, siis käe karvu. Pärast oli lausa säärte kallal. Lõpuks, kui märkas Kupi sõrmust (pealuu, luurehundid), natukene ehmus, aga jätkas oma uurimustööd. Isegi kõrva sisse piilus. Mul oli igastahes põnev! Ajasime veidi veel juttu, vahtisime nende sigu, poisid pärast saatsid meid mäest tagasi üles, et nende aiamaad näidata (mida suvalised inimesed rüüstama kipuvad). Vahepeal tegin paar klõpsu ka, aga kuidagi ebamugav oli lastekodulastest pilte teha. Muidugi kõik lubasid ja nii, aga ikkagi, stereotüüpse valgeinimese tunne hiilis kontidesse.
Roots4Kids'i kutid taovad vutti
Järgmine sõit viis teisele poole linna, kohanime ma enam ei mäleta (ilmselt midagi B-tähega). 150 sefa kaugusel igastahes. Tegu oli eelmisel aastal avatud lastekoduga Mountain Kids, 7 last, enamus kutid. Tore pereema oli. Istusime jälle ringis, aga siin tundusid lapsed kuidagi arglikumad – mitte et keegi katsuma ei tulnud, vaid asi oli milleski muus. Aga ma ei suutnud põhjust ja väljundid ära tunda. Igastahes, suhteliselt sama jutt, vahtisime pilte. Saksamaa toetatud lastekodu (need sakslased ka jõuavad igale poole). Tegin paar klõpsu ja leppisime järgmise kohtumise kokku. Ka neil on kuskil kolkas maalapp. Mind tegelikult sinna väga ei tõmba, aga mul on mulje, et Sarah ja Ebonga aind taimi istutada tahavadki, sisulist õppetegevust(mänge) justkui mitte. Võib-olla ma lihtsalt kujutan ette.
Mountain Kids'i pere Sarah ja Ebangaga
Käisime tagasiteel linnast läbi, võtsme süüa, Sarah sülearvutil emaplaat läbi, nüüd tal aega mõelda, kas laseb seda parandada, ostab uue emaplaadi või lausa arvuti. Parandaja tundus asjalik vemps ja ajasime temaga veits arvutite teemal juttu. Tunnistas ka, et raha ta parandamise eest ei võta, sest tegu ngo-ga ja keskkond tema jaoks tähtis – igaljuhul, respekt!
Kontoris täitsin paar veebilehekülge, kust võiks ehk natukene raha saada. Suurem osa aega kulus internetiga maadlemisele (kange vend on see internet siin). Nüüd, kontoritunnid on tegelikult juba läbi, kirjutan ruttu blogisse ka, mis tehtud sai.
Homme on Sarah sünna. Saab (vist) 24aastaseks. Tõin talle Eestist Kalevi šoksi. Ma täiega loodan, et ta jagab seda meiega, sest sokulaadi isu on tohutu! Jäätist tahaks ka. Homme lähme teistesse lastekodudesse. Kokku tahab projektist osa võtta viis lastekodu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar