Nicolase projekt

Tänane päev oli veidi teistsugune kui tavaline argipäev. Hommikul kell üheksa kogunesime ühe Saksa-Kameruni koostöö organisatsiooni ruumidesse ja panime toa ettekandeks valmis. Kuna Nicolase arvutil oli DVI väljund, aga dataprojektori juhe oli VGA, pidime kasutama minu (Nortali) sülearvutit. Triks-traks, asi kümne minutiga valmis. Alguseajaks oli kuulutatud kell üheksa, et 9:30 pihta hakata. Reaalsuses alustasime kell kümme ja ka veel siis tilkus inimesi ettekande ajal juurde.

Nicolas ise õpib parjasjagu Saksamaal GIS-i kasutamist ja tagasiminnes hakkab tegelema oma magistrikraadi lõputööga. Tegu on väga põneva inimesega ja minu asjatundmatu kõrvalvaatajapilk ütleb, et enda erialal on tegu päris pädeva mehega.

Nicolas räägib, kuidas värvidele omistatakse numbriline väärtus

Ega tegelikult väga palju kuulajaid ei olnud, aga õnneks need, kes olid tulnud, olid asjast väga huvitatud. Nicolas küll muretses, et ta ei teadnud osavõtjate tasemest midagi ja pelgas, et räägib kas liiga lihtsustatult või liiga keeruliselt. Ettekande mõte oli, et tutvustada kohalikele ngo-dele ja asjast huvitatutele, kuidas kasutada vabavaralisi(tasuta) geograafilise informatsioonisüsteemi programme, et lihtsustada kohalikku keskkonnakorraldust. Internetist saab tasuta alla laadida kahe erineva satelliidi pilte ka antud piirkonnas. See tähendab, Nicolas õpetab kohalikele, kuidas neid satelliidi pilte kasutada, neid manipuleerida ja tõlgendanda vastavalt enda vajadustele.

Kuulajad

             Workshop algas ühise palvega, kus tänasime võimaluse eest sellel osaleda ja et me kõik ilusti kohale jõudsime. Tänane workshop oli ainult tutvustav sissejuhatus, kohale tuli umbes kümmekond huvilist. Nendest seitse hakkavad Nicolasel kontoris külas käima, kus ta õpetab neile programmide käsitlemist lähemalt ja koos nendega hakkab esialgu Green Camerooni jaoks hindama metsamassiivide muutust viimase kahekümne aasta jooksul ja koguma informatsiooni, kuhu on kõige otstarbekam edaspidi oma tähelepanu suunata. Hea oleks, kui ka pärast Nicolase lahkumist septembris oleksid kohalikud vastavate programmide käsitlemisega piisavalt sinapeal, et oskaksid nende abil ka enda projekte paremini planeerida.

            Nii et nüüd ootab Nicolast ees põnev kuu. Ta koostab graafikud, mille alusel kahekaupa hakkavad huvilised tema juures käima ja programme õppima. Kuidas see 16 ruutmeetrises kontoris välja hakkab nägema, kus lisaks talle ja tema külalistele on veel Masango, Sarah, Joshua ja Ebonga (ja mina), seda ma ei tea.

            Homme plaanime Sarah’ga külastada esimest kahte lastekodu, et saada veits aimu, mida nemad sellest projektist ja meilt ootavad ning missugused vahendid neil endil juba olemas on.