Öö

Eilne öö oli maru lärmakas. Isegi kõrvatroppidest polnud kasu. Sadas ladinal vihma ja müristas nii kõvasti, et isegi voodi värises. Üldiselt, senikaua oli päris lahe kuni hakkasin mõtlema majade piksevarraste eripärade üle (ehk et nende mitte eksisteerimise). Siis tulid silme ette videokaadrid maalihetest niisugustes mägipiirkondades. Mõtlesin, mis tunne on mudas ujuda ja kuidas vajadusel kõige kiiremini majast välja saada. Igastahes, lõpuks, kui ma magama jäin, oli jälle päris vaikne.

            Hommikul komberdasin voodist välja, et avastada akna all vett (seal, kus mu saapad kuivavad, mis on nüüdseks juba natsa hallitama läinud). Saabastesse kavatsen sisse osta riisi, et see niiskuse välja imeks. Hallituse aga.. kraapisin maha. Juhtusin siis ka aknast välja kiikama ja esmapilgul ei saanud üldsegi aru, mis asi see sealt puude tagant paistab. Silm polnud nagu harjunud niisuguseid kaugeid asju vaatama, lihtsalt kaugel-kaugel täitis poolt taevast mingi roheline mass. Heureka! Taipasin, et tegu on LÕPUKS OMETI Mt. Camerooniga. Lippasin kohe majast välja, kaamera muidugi unustasin esiti maha.

            Seal ta oligi, Mt. Cameroon oma täies hiilguses! Oleks mul ainult hea kaamera millega kogu seda mastaapsust ja suursugusust jäädvustada. Tegin palju klõpse ja enda hinnangul parimad viskan siia. Paraku... täit emotsiooni nendest ei saa, selle jaoks tuleb lennukipilet osta ja kohale lennata! Muidugi, kaasglenid aserite ja kirgiiside maal ainult muigavad selle künka üle :)