Roots4Kids

            Nagu lubatud, käisime täna Roots4Kids'is. Ebanga jõudis ka ilusti kontorisse, nii et 10:15 olime lastekodus. See asub ühe küla ääres, mis on umbes 15 minuti sõidu kaugusel Bueast. Sõit kulgeb mööda mäenõlva teed, on väga käänuline, üles-alla ja kitsas. Kahekesi kõrvalistuja istmele surutuna ja nelja inimesega taga ei olnud tunne eriti turvaline. Autojuhid lülitavad sageli laskumisel mootori välja, et kütet kokku hoida.. Kuigi minu teada käivitamisel võtab auto korra terve suure vurtsu kütet, nii et ma ei tea kuivõrd säästlik see lahendus tegelikult on, sest laskumised pole üldse pikad.

Ühest külast läbi sõites jäime teesulu ette seisma. Kohalikud elanikud, kes teed lapivad, olid rondi tee peale vedanud ja küsisid läbisõidu eest raha. Alguses 100 sefat, aga kui nägid „white man’i“, tahtsid juba 1000 sefat. Taksojuht seletas, et tal pole raha ja lasku meid niisama minna. Lõpuks kuidagi saimegi tulema ja jõudsime kenasti külasse.

            Külast viib tee mäest alla umbes pool kilta, ja seal palmi jms puude vahel ongi Roots4Kids, mille eksisteerimist rahastab keegi hollandlane. Selles tulenevalt, muide, ka olid osad raamatud ja õpikud seal hollandikeelsed, kuigi lapsed seda imevärki ei mõista. Minul igastahes tekitas see kohe nõksa kodusema tunde.

            Alustasime umbes saamamoodi, kui eelmises lastekodus. Ent kuna siin oli umbes kaks korda rohkem lapsi, polnud nii lihtne. Õppisime üksteise nimesid tundma, üks neis oli muide Arno (tervitused Bamendasse) ja mängisime mõned lihtsamad mängud. Oli märgata, et need lapsed teadsid loodusest ja loomades rohkem kui MountainKids’i omad. Suurt massi oli veitsa keerulisem ohjata, sest ka lapsed muutuvad kiiremini püsimatuks, mida rohkematega nad suurte tähelepanu jagama peavad.

            Lõpus tantsisime ka veits Ebanga mobla muusika abil. Aga ma pean ütlema, et siinne tantsustiil on väga.. teistsugune kui meil. Nimelt.. lapsed tantsisid nagu kohalikes klubides – käib kõva tagumiku hööritamine ja jalad jms on suht paigal. Lõbu laialt, aga mulle tundus see värk tsipa sobimatu antud konteksti. Heakene küll, kui veel täiskasvanud inimesed klubides, aga väiksed lapsed? Küsisin ka neilt, kuidas nad sedasi tantsima on õppinud ja nad vastasid, et televiisorist! Aga ega ma mingi moraalipolitseinik ka pole, kui komme on sääne, siis mis seal ikka...

            Kui tagasi tulema hakkasime, ladistas vihma. Ebanga ja Sarah loomulikult vihmavarju kaasas tassida ei viitsi nii et pugesime minu oma alla. Varsti saime auto peale, kes esiti soovis 500 sefat näost Bueasse toomise eest, aga saime alla 350 peale. Pressisime siis ennast masinasse, kaks ees neli taga. Vastikul kombel lekkis autol sumpa salongi. Tagumised aknad lahti ei käinud ja sedasi me seal gaasiuimas paarutasimegi. Peaaegu oleksin oma toredale sakslannast tandemile päris poliitiliselt ebakorrektse nalja teinud gaasiga seoses, aga õnneks sain õigel ajal pidama. Vedas!

            Karma karistas mind ka selle tobeda nalja eest, tagasiteel ma ei jõudnud ära oodata, kuna lõpuks autost välja saab. Süda läikis, pea käis ringi, ilgelt vastik. Veel tunnike pärast saabumist oli räme olla ja ma juba otsisin pilguga kohta kontori ümbruses, mida väikse okselärakaga kaunistada...